Miks ütlesime "ei" rahvaküsitluse eelnõule ja külade eraldumisele?

Sotsiaalmeedias on tekitatud olukord, just kui ei saa Ambla volikogu liikmed aru, miks nad midagi on otstanud. Haldusreform on teema, mis on meie kogukonnas läbi aegade tekitanud erimeelusi ja emotsioone. Haldusreformi eesmärk peaks olema kohaliku elu arendamine (ühtlasema piirkondliku arengu tagamine) ja  kvaliteetse avaliku teenuse pakkumine kohapeal. Meie valimisliit sai moodustatud eesmärgiga, et Ambla vald jääb Järvamaale. Kuid oma otsustes ei lähtu me ainult valimislubadustest - olulised on ka numbrid. Öeldakse, et volikogus ei toimu arutelu - volikogus tehakse kaalutletud otsuseid, arutelud on toimunud eelnevalt komisjonides, meie enda seas, kodus, valijatega, sõpradega ja  lõpuks ka volikogus. Jah, volikogus võiks olla rohkem arutelu, kuid antud küsimuse juures on mindud  emotsionaalseks ja emotsioonide põhjal, kus üks pool ei kuula teist ja ainult süüdistatakse, on raske teha kaalutletud, kõiki pooli rahuldavaid otsuseid.                                                           

Miks me ei toeta külade eraldumist? Sellisel juhul on tegemist lihtsalt külade "ära andmisega", kus ei räägita läbi, kuidas korraldatakse kohalikku elu. Tegemist oleks füüsilise liikumisega Tapa valla koosseisu, antud menetluse juures ei räägita läbi omavalituste tasandil! Meie soovime täna ja homme kaasa rääkida, kuidas korraldatakse  uue loodava valla piires omavalitsuse ülesandeid. Meile on oluline, et säiliks kodulähedane koolivõrk ehk Ambla LA-PK, tähtsal kohal on meile MTÜ-de toetus. Need on mõned asjad, millest külade liikumisel läbi ei räägita.  Koos küladega liikumisega teise omavalitsuse haldusalasse muutub ka allesjääjate tulu pool ning tekib küsimus, kuidas võtavad külad kaasa senise omavalitsuse rahalised kohustused ja kas need üldse võetakse üle? Seda on küll võimalik arutada, aga kuidas paralleelselt rääkida läbi teiste omavalitsustega, kui ei ole teada meie valla suurus ja tulubaas? Nimelt oleme alevikes ja külades läbi viinud investeeringuid, millele on võetud rahalised kohustused. Osad Järvamaa piires alustatud projektid on pooleli. Mis saab näiteks Ambla veeprojekti tulevastest etappidest?

Aga miks ei korraldata küsitlust? Küsitust on mõistlik korraldada, kui on kaks paralleelset läbirääkimist ning oleks omavalitsuste tasandil midagi võrrelda.  Ambla vald räägib läbi Järvamaa suunal ning antud läbirääkimiste kohta korraldatakse ka küsitlus. Seega, kui täna korraldada külade kaupa küsitlus, oleks tegemist emotsiooni (meeldib/ei meeldi) küsimisega, mis ei aita meid edasi. Enne, kui  öelda jah või ei, peab olema selge ettekujutus, mis see kaasa toob. Oluline on, et inimestel säiliksid hetkel saadavad teenused, nende tase ja hind. Oluline, et ei halveneks erinevad toimetulekuks vajalikud vahendid, et erinevad toetused ei väheneks.                                                                                                                                        

Miks räägitakse Järvamaa suunal? Järvamaal korraldatakse koos olulisi avalikke teenuseid nagu ühistransporti, veemajandust, jäätmemajandust, tervishoidu, spordi- ja kultuuriüritusi ning on toimivad koostöövõrgustikud. See on suur eeldus, et  avalike teenuste kvaliteet tõuseb, kuna on olemas varasem kogemus ja toimiv koostöö. Meil on ühtse juhtimisega kultuurimajad, hästi toimiv spordi- ja noorsootöö kogukonnas. Oluline on selle jätkumine. Ühinemisläbirääkimistel on kokku lepitud, et erinevad toetused kindlasti ei vähene, pigem suurenevad läbi ühtlustamise.                                                                                                         

Täna räägime Järva valla loomisest, kus arvestatakse meie ettepanekutega ning on võimalus, et tänase Ambla valla lähiaastate planeeritavad investeeringud teostatakse läbi uue valla loomise ning säilitatakse meie kogukonnale olulised teenused kohapeal (Amblas, Aravetel).  Seega tuleb vaadata suuremat pilti, kui oma küla ja  suruda maha emotsioonid. Haldusreformi käigus ei ehitata müüre ega piire, inimesed saavad vabalt liikuda ja tarbida erasektori teenuseid ikka vabalt oma tahtele. Iga meie valla elanik võiks endalt küsida, milline (sisuliselt) peaks olema meie unistuste kohalik omavalitsus, mitte tegema emotsiooniotsuse tahan/ei taha, meeldib ei meeldi.                                                                                                                                       

"..... maakohas elamine ei ole sõnadeta märk kehvastiminekust. Kui meil pole vajadust kasutada pidevalt sõna «ääremaa», ükskõik, kas seda öeldakse häbenedes, põlastades või lootusetult." (14. sept 2016 Postimees, Allar Jõks)                                                            
Sellises maakohas meie tahaksimegi elada.                                                                 
Valimisliidu „Hingelt Koduvalla Järvakad" esindajad volikogus.