Ühinemine Ambla vallas

Ühinemise läbirääkimised on jõudnud lõpusirgele ning ühinemisega seotud dokumendid on saadetud volikogu poolt avalikustamisele. Ambla vallale tegi ühinemise läbirääkimiste ettepaneku Järva-Jaani Vallavolikogu eesmärgiga luua Albu, Ambla, Imavere, Kareda, Koeru, Koigi ja Roosna-Alliku valdade baasil uus maaomavalitsus ehk Järva vald.
 
Miks peab Ambla vald ühinema? Kevadel võeti vastu Haldusreformi seadus, kus on määratud kriteeriumid, millele omavalitsused peavad vastama peale 2017. aasta valimisi. Põhikriteerium on elanike arvu miinimum suurus 5000 elanikku. Seaduses määratud eranditele Ambla vald ei vasta. Seega on meil kohustus ühineda.
 
Haldusreformi juures on oluline, et me kodanikena mõistaksime, mis on vald? Hea vald on see, mida endaga toimetulev kodanik ei märka. Sellises vallas on kvaliteetne elukeskkond, head koolid ja lasteaiad, toetus kodanikualgatusele ning abi saavad need, kes seda vajavad. See tähendab - hästi on täidetud seadusega pandud kohutused. Ühinemise aluseks saavad ja peavad olema omavalitsuse ülesanded. Reformi käigus ei looda müüre ega piire ning inimeste vabadus otsustada ja liikuda säilib!
 
Läbirääkimiste aluseks on: Käesoleva ühinemise lepingu eesmärk on Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Koigi valdade baasil ühineda üheks  tugevaks omavalitsuseks. Eesmärk on muutuvates tingimustes tagada kvaliteetne elu maapiirkonnas ja teostada regionaalpoliitikat läbi haldusreformi. Ühise omavalitsuse loomise loogika on asumipõhine lähenemine, st meil on asulad, millest igaühel on õigus jääda ellu ning sünergias arendada edasi maaelu. Ühinemise käigus ei lõhuta ühtegi hästi toimivat süsteemi ega teenust. Ühinenud omavalitsus on võrgustikupõhine omavalitsus, milles erinevad asulad toetavad üksteist.
 
Loodavas vallas on üks valimisringkond ja volikogus 21 liiget. Üks valimisringkond sellepärast, et sellega ei tekitataks piirkondade vahelist konkurentsi ning tekiks ühtne piirkonna poliitika. Volikogu juurde luuakse komisjonid ja igas komisjonis on ühinevast omavalitsusest üks liige. Samuti luuakse volikogu juurde kogukonnakogud ja avatud külaelukomisjon, mis tagavad erinevate kogukondade kaasatuse ja kaasarääkimise võimaluse otsustamise juures.
 
Valla juhtimine kujundatakse mitmetasandilisena ja võrgustikupõhiselt. Eesmärk on, et kodanikud saavad omavalitsusega suhelda võimalikult lihtsalt ja kasutades tänapäevaseid e-riigi võimalusi. Seega ei maksa üle tähtsustada loodava omavalitsuse puhul haldushoone ehk vallamaja asukohta. Järva valda luuakse seitse teenusekeskust ja teeniduspunkt. Ambla valla jaoks tähendab see seda, et avalikku haldust on rohkem, kuna teenuskeskus rajatakse Aravetele ja teeninduspunkt Amblasse. Igas piirkondlikus keskuses on arendustöötaja, kes vastutab piirkonna arengu eest ja on vallavalituse liige. Keskuses on esmane nõustamine, maksete vastuvõtmine, piirkondlik kinnisvarahaldus ja heakorra tagamine, kohalik arendusvõimekus, esmatasandi sotsiaalhoolekanne, rahvastikuregistri toimingud. Aravete, Järva-Jaani ja Koeru teeninduskeskuses on ehitusalane pädevus, teistes ehitusametniku vastuvõtt. Ambla teeninduspunktis tagatakse avalduste vastuvõtmine, esmane nõustamine ja rahvastikuregistri toimingud. Seega, esmatasandil on teenused kättesaadavad ja inimesed ei pea käima struktuurse juhtimise keskuses ehk vallamajas. Sinna on koondatud valla strateegilised ja üldülesanded ning kõrget professionaalsust ja kitsast spetsialiseerumist eeldavad teenused ning ametnikud.
Oluline osa omavalitsuse tööst on kodulähedase hariduse võimaldamine, sealhulgas noorsootöö. Ühinemisjärgselt jätkavad tööd kõik lasteaiad, koolid ja noortekeskused ning säilitatakse koolitranspordi võrgustik. Eesmärk on ühtlustada nelja aasta jooksul haridustöötajate töötasud. Loodavas vallas on üks huvihariduskool - Koeru Muusikakool, mis loob võimaluse, et laste huvi korral saab pakkuda muusikalist huviharidust, kus õpetaja liigub õpilaste juurde. Väikekoolide puhul oli läbirääkimistel hea näide Ambla Lasteaed-Põhikool, mis targa juhtimise ja kogukonna vajadustega arvestades on hea kool nii hariduselt, kui ka majanduslikult, mille praktikat on hea jagada.
Loodavasse omavalitsusse luuakse optimaalne, vajadustest lähtuv sotsiaalhoolekande süsteem, kus on tagatud eestkostespetsialistid; puuetega inimeste hoolekande, eakate hoolekande, lastekaitse, juristi, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi pädevused. Abi peab jõudma abivajajani võimalikult varakult ja kiiresti, et inimesi saaks maksimaalselt aidata.
Läbirääkimistel on tähtsal kohal meie kultuuri-, spordiasutuste, raamatukogude ja MTÜde tegevus ja toetus. Säilib olemasolev raamatukogude võrgustik ning võib öelda, et kohati on tekkinud neist kogukonnakeskused, mille areng on oluline. Toetused MTÜ-dele säilivad ning spordi-, kultuuriasutuste, muuseumite pidamise ja rahastamise põhimõtted jätkuvad samadel alusel. Ühinevates omavalitsustes on hea kogemus muuseumide pidamisel ja see loob aluse, et meie külamuuseum saab sellest osa ning üheskoos suudame turundada ja arendada ühiselt muuseumide võrku.
Teede hooldus on oluline teenus, mida sada protsenti inimestest kasutavad. Ambla vallas hooldatakse kõiki majapidamisi, kus elatakse. Sama põhimõte säilib ka ühinenud omavalitsuses. Hoolduse ja vajalike investeeringute tegemisel lähtutakse põhimõttest, et jooksvad suvised ja talvised hooldustööd rahastatakse vähemalt endises mahus.
 
Oluline meede, mis aitab inimestel pidada ja rajada kodu maapiirkonnas on hajaasutuse programm, milles loodav omavalitsus osaleb.
 
Kommunaaltegevus jätkub samas mahus (parkide hooldamine ja haljastus) ning koondatakse ühinenud omavalitsuste pakutavad kommunaalmajandustegevused, kui sellega saavutatakse parem teenuskvaliteet ning efektiivsem ettevõtete toimimine ja arendamine.
 
Ambla vallale on oluline inimeste tervis ja arstiabi kättesaadavus võimalikult kodu lähedal. Toetus perearstidele meie piirkonnas on tähtis ning jätkub ka tulevikus. Eesmärk on luua toetuse põhimõtted, millega toetatakse erasektori poolt olulisi avalikke teenuseid (apteek, hambaarst, post, kauplus, pangaautomaat), kasutades selleks varasemaid praktikaid.
 
Järva valla loomisel toetab riik igat ühinevat omavalitsust 300 000 euroga, millest 50 000 suunab kuludeks ning 250 000 piirkonna arenguks. Läbirääkimiste käigus analüüsiti valla finantsvõimekust ja valdade eelarvestrateegiaid. Arutati investeeringute üle, mis on loodavas omavalitsuses piirkonnaülesed ja vajalikud arenguks. Lepingus on määratletud tegevused, mis teostatakse ühisest eelarvest ja mida ühinemise toetusest. Ambla valla vaates on piirkonnaülene investeering Aravete spordihoone renoveerimine. Ühinemise toetusest teostatakse Aravete lasteaia, Aravete keskkooli vana osa, Ambla ja Aravete kultuurimajade renoveerimine. Toetuse kasutamise juures on oluline toetuste kaasamine. Aravete kooli vanasse ossa on planeeritud rajada teenuskeskus, valla raamatukogu ja noortekeskus ehk luua multifunktsionaalne keskus.
Ühisprojektidena on plaanis arendada tänavavalgustuse ja kergliiklusteede võrku.
 
Ühinemisleping oma lisadega ei ole lõplik dokument, vaid annab suuna, kuidas loodav omavalitsus kujundab oma otsuseid ja tegevusi järgneva nelja aasta jooksul. Kõik tegevused ei saa olla antud lepingus märgitud ja see ei tähenda, et need ei ole tulevikus olulised. Järva vallale luuakse arengukava ja eelarvestrateegia, mis põhineb ühinevate omavalitsuste kavadest.
Antud ühinemise kohta tulevad külakoosolekud ning kõik on oodatud kaasa arutama ja täiendama lepingut.
 
vallavanem
Rait Pihelgas