Maavanema toimingud

1) Järva valla volikogu liikmete arvu määramine, valimisringkonna moodustamine ning valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, leiad /SIIT/

2) Järva valla valimiskomisjoni moodustamine, leiad /SIIT/

3) Järva valla valimisjaoskondade moodustamine, leiad /SIIT/; 4)Järva maavanema korralduse muutmine, leiad /SIIT/

"VABARIIGI VALITSUSE ALGATATUD ÜHENDAMINE haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise menetlus Koeru valla ühendamiseks"

 

Vabariigi Valitsus otsustas 15. juuni 2017. a istungil valitsuse istungi protokolli märgitud otsusega haldusreformi seaduse § 9 lõike 9 punkti 2 alusel jätkata haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise menetlusega Koeru valla ühendamiseks Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda ja Koigi vallaga määrates moodustuva omavalitsusüksuse nimeks Järva vald.

Otsusest tulenevalt võttis Vabariigi Valitsus 22. juunil 2017. a vastu määruse nr 96 „Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla, Koeru valla ja Koigi valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995.a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine".

Määrus avaldati 30.06.2017 Riigi Teatajas määruse link /siit/, seletuskiri ja kaart /siit/; samuti haldusreformi veebilehel /siit/

HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE JA HALDUSÜKSUSTE NIMISTU MUUTMINE Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrus nr 18

 

Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine JÄRVA VALLA moodustamise kohta leitav /siit/

ÜHINEMISLEPINGU JA SELLE LISADE AVALIKUSTAMINE JA AVALDAMINE

 

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9`1 lõike 7 kohaselt pärast ühinemislepingu kinnitamist volikogude poolt avalikustatakse see koos lisadega valla veebilehel. Ühinemisleping avaldatakse Riigi Teatajas. Ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamise Ambla Vallavolikogu 22.12.2016 otsusega nr 56 ja ühinemislepingu ja selle lisadega saab tutvuda /siin/.

 

Ilmus Järva valla ühinemisleht. Lehte saad lugeda /siit/

Järva vald pidas ühinemisläbirääkimisi

 

6. juulil toimus Järva-Jaani kultuurimajas haldusreformiteemaline koosolek, kust võtsid osa seitsme valla esindajad, et moodustada ühiselt nn Järva maavald. Hetkel ühelgi vallal teisi ühinemisläbirääkimisi käimas enam pole, sest Kareda ja Imavere vallavolikogud lõpetasid oma juunikuiste otsustega läbirääkimised nii Paide kui Põltsamaa suunaga ning Rakke vald keeldus Koeru vallaga ühinemisläbirääkimiste alustamisest.

Koosolekul lepiti kokku, et eraldi projektijuhti tööle ei võeta, vaid selle täiendava ülesande saab endale Kareda valla uus tehniline sekretär ning teised kuus valda aitavad seda ametikohta finantseerida.

Lisaks lepiti kokku, et täpsema ülevaate saamiseks alustatakse finantsanalüüsi koostamisega ning tööle lähevad sotsiaalvaldkonna ning majandustoimkonnad.

Üle vaadati ja täiendati veelkord ka ühinemislepingut, kus suuri sisulisi muudatusi ei toimunud, kuid mõned seisukohad fikseeriti konkreetselt ära. Üheks näiteks on volikogu suurus, milleks sai 21 liiget.

Lahtiseks jäi strateegilise keskuse ehk vallamaja asukoht ning ses osas toimub augustis eraldi koosolek. Käesoleval hetkel on variantidena laual Peetri alevik, Järva-Jaani alev ja Koeru alevik.

Koosoleku protokoll on üleval kõikide valdade kodulehtedel.

Lugupidamisega,

Arto Saar, Järva-Jaani vallavanem
Rait Pihelgas, Ambla vallavanem

Osalejate registreerimisleht
Koosoleku protokoll

11.05.16

Pressiteade

 

04.05.2016 toimus Koerus Aruküla mõisas Järva valla ühineise läbirääkijate kokkusaamine. Algselt tegi Koeru Vallavolikogu II aseesimees Tarvi Pihlakas ettekande Järva valla koolide hetkeseisu kohta. Kokku on  piirkonnas 9 munitsipaalkooli sh. kolm gümnaasiumi. Koolide netopinnad õpilase kohta on vahemikus 12,7 - 38,4 m2. Madalama ja kõrgema õpetajate palga vahe on 234 EUR. Läbirääkimistega paralleelselt koostatakse  liitumislepingut, mille projekti arutelu ühiselt  toimus. Konsensus on asjades, mis puudutavad olemasolevate teenuste säilimist ja edasi arendamist. Strateegilise juhtimise vallamaja asukohta koosolekul ei arutatud. Läbirääkijad said kodutööks ära määratleda, millised teenused peaks olema tulevastes teenuspunktidesse, teenuskeskustes  ja milline kompetents strateegilise juhtimise üksusesse.

Järgmine koosolek toimub siis, kui on selgunud Koigi ja Kareda valdade ühinemise läbirääkimiste suuna otsus. Kas minnakse edasi Järva valla ühinemise läbirääkimistega või Paide linnaga.  

Järva valla loomise loogika ei ole keskusekeskne, kus tsentraliseeritakse vahendeid vaid on asumikeskne, mille käigus detsentraliseeritakse vahendeid ning arendatakse maaelu.  

19. aprilli õhtul said Aravete Keskkoolis esmakordselt kokku 7 valla ehk nn Järva valla ühinemisläbirääkimiste komisjonid. Enne seda oli kõigil omavalitsustel ülesanne kaardistada oma seisukohad nelja horisontaalse valdkonna lõikes. Nendeks olid investeeringute kava ja arendusprojektid, külaliikumine, kogukonnad ja kodanike kaasamine, teenuste arendamine ning keskuste ja teenuste võrgustik.

Koosoleku esimeses osas andis konsultant Mikk Lõhmus veelkord ülevaate ajakavast ja tegevustest, mis on vaja teha enne 1. jaanuari 2017. Enim tekitas küsimusi rahva meelsuse selgitamine, sest kui sügisel rahvaküsitlus teha, siis on valida ainult ühe variandi pooldamise või mitte pooldamise vahel. Otsused tuleks aga teha juba maikuus. Leiti, et võimalus on ka meelsust selgitada maikuus olemasoleva info erapooletu esitamisega kasvõi volikogu avaliku istungi käigus.

Teises osas jagunesid inimesed nelja töörühma vahel ära ning tegid esimese kaardistamise eelpoolmainitud valdkondade lõikes. Põhjapanevaid otsuseid ei tehtud, kuid üldiselt oldi suhtelises üksmeeles, sest vallad on suhteliselt sarnased. Leiti, et teenused ei tohiks minna kuskil halvemaks. Kõikides valdkondades ühtlustamist pole vaja teha (nt kultuur ja sport) ning arvestatakse ka piirkondlike eripäradega. Suurt rolli nähakse kodanikuühiskonna tugevdamisel ning toetamisel.

Kuhu vallamaja tuleb ning mis teenused täpsemalt kuhugi keskustesse jäävad, need saavad olema läbirääkimiste järgmise etapi teemad, kui on selge, kes jätkavad läbirääkimistega.

Koosolek lõppes rühmatööde kokkuvõtete tegemisega ning lepiti kokku, et järgmine koosolek toimub 4.mai Koerus.

Haldusreformi dokumentidega saab tutvuda siin - http://www.ambla.ee/haldusreform/

Haldusreformi ülevaade

 

14. märtsil andis Peaminister riigikogule üle haldusreformi seaduse eelnõu. Reformi eesmärk on  tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused üle kogu Eesti, et väiksemad omavalitsused saaksid juurde võimekust oma kohustuste täitmisel ja et kohalik elu oleks Eesti inimeste jaoks veel paremini korraldatud. Eelnõus on määratud kriteeriumid millele peavad kohalikud omavalitsused vastama peale 2017 aasta korralisi valimisi.

Kriteeriumid

Omavalituses peab olema minimaalselt 5000 elanikku. (valituse ekspertkomisjoni enamik eksperte leidis, et see on suurusjärk, kus hakkab ilmnema uus tase suurema omavalitsuse võimekuses võrreldes väiksematega. Näiteks toimiv kohalik demokraatia, piisavaid valikuvõimalusi ja investeeringuid võimaldav eelarve ning võimalus võtta tööle pädevaid inimesi. (Eesmärgiks on seatud suuremate vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustamine.)

Erandid

Haldusreformi eelnõu näeb põhjendatud juhtudel ette ka erandeid, kuid need ei rakendu automaatselt. Igal üksikul juhul tuleb erandi vajadust valitsusele põhjendada ja selgitada, kuidas ühinemata jättes on võimalik tagada kohalike teenuste kvaliteet ja mitmekesisus.

 

Hajaasustuse erand – kahe kuni kolme omavalitsuse ühinemisel tekib piirkond, mis moodustab geograafiliselt ja loogilise terviku, on pindalaga vähemalt 900 km2 ja seal elab vähemalt 3500 inimest.

Arvukate osapooltega ühinemise erand – kui ühinevad vähemalt neli kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud KOV-i ja nende elanike arv on vähemalt 3500 elanikku.

•  Mereliste saarvaldade erand – Eestis on merelisteks saarvaldadeks Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi saar. Saared on eriolukorras, sest maismaal oleva omavalitsusega ühinedes oleks siiski takistatud loogilise keskus-tagamaa süsteemi ja ühtse teenuspiirkonna moodustumine uues omavalitsuses.

•  Elanike arvu vähenemise erand – kui täna, ühinemisläbirääkimiste ajal, on uues KOVis napilt üle 5000 elaniku, kuid 2017 aastaks langeb elanike arv alla 5000 (inimeste liikumine, vähenemine jne).

Ühinemistoetused

• Kriteeriumitele vastava ühinemise puhul annab riik igale ühinevale kohalikule omavalitsusele ühinemistoetust ühe elaniku kohta 100 eurot, kuid mitte vähem kui 300 000 eurot ja mitte rohkem kui 800 000 eurot.

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks maksta ühekordse boonusena lisaks veel 500 000 eurot omavalitsusele, kus ühinemise tulemusena elab vähemalt 11 000 elanikku või ühinemine hõlmab tervet maakonda.

• Lisaks ühinemistoetuste suurendamisele pikendatakse perioodi, mil riik kompenseerib ühinemisest tuleneva võimaliku riigieelarveliste toetuste vähenemise kaheksale aastale.

Omavalitused, mis ei vasta eelnõus seatud kriteeriumitele sundliidetakse valitsuse otsusega ning neile ei rakenata eelnõus nimetatud toetusi.

Seaduse eelnõu: http://haldusreform.fin.ee/seaduse-eelnou/

Rohkem infot: http://haldusreform.fin.ee

Haldusreform Ambla vallas

Ambla Vallavolikogule tegi ettepaneku 22.12.2015 ühinemise läbirääkimiste alustamiseks Tamsalu Vallavolikogu.  Antud ettepankust keelduti kuna Ambla ja Tamsalu vallal puuduvad omavalitsusüksuste organisatsioonilised ühtsed teenusepiirkonnad.

Ambla vallale tegi ühinemise läbirääkimiste ettepaneku Järva-Jaani Vallavolikogu 28.01.2016, mille sisukus on Albu, Ambla, Imavere, Kareda, Koeru, Koigi ja Roosna-Alliku valdade baasil uue omavalitsuse loomine. Ambla Vallavolikogu otsustas alustada läbirääkimis ning selleks moodustati neljaliikmeline komisjon kuhu kuuluvad: Harri Lepamets, Arvi Luuk, Vello Teor ja Rait Pihelgas. Järva-Jaani Volikogu otsusele on positiivselt vastanud kõik omavalitsused väljaarvatud Roosna-Alliku vald, kes keeldus läbirääkimistest 31.03.2016 volikogu istungil.

30.märtsi koosolekul kohtuti ühinemiskonsultandi Mikk Lõhmusega, kes tutvustas esialgset ühinemise ajakava ja selgitas millal peaks omavalitsuste volikogud tegema konkreetsed otsused ühinemise läbirääkimiste osas, selleks on maikuu. Koosolekul arutati komisjonide moodustamisest ja tulevase omavalituse nime  ja väljakutsete üle. Eelistatud nime valik on Järva vald. Samuti selgitati ühinemise läbirääkimiste põhimõtet: ühise omavalitsuse loomise loogika ei ole keskusekeskne, kus tsentraliseeritakse vahendeid vaid on asumikeskne, mille käigus detsentraliseeritakse vahendeid ning arendatakse maaelu. 

Valdkondlikud komisjonid alustavad tööd aprillis ning hiljemalt mai kuu lõpuks peaks olema selge, mis omavalitsused jätkavad ühinemisläbirääkimisi.