3.01.17

JÕGISOO


Elanike arv 92 (seisuga 01.01.2017)
Esmamainimine 1467
Pindala 17 km2


Halduskuuluvus

1866 Roosna vald
1892 Nõmmküla vald
1939 Ambla vald
1945 Ambla külanõukogu
1991 Ambla vald
 

Küla ajalooline taust

Praegune Jõgisoo küla territoorium on kujunenud osalise Roosna asunduse ehk mõisa, Prümli küla ja Jõgisoo küla liitmisel. Prümli vallakooli asus 1869. a. õppima rahvakirjanik A.H.Tammsaare. Prümlis käis ta koolis 3 aastat. Koolimaja täitis ka valla- ja kohtumaja ülesandeid ja koolmeister oli ka vallasekretär. Seetõttu oli kooli rehetoas ahju taga ka nn "arestikamber". Prümli küla elanikud olnud väga musikaalsed, enamik neist mänguinud mingit pilli ja viiuleid osatud ka kohapeal teha. Roosnast (enne 1978.aastat kasutati kohanime „Roosna" ikka ainult Roosna asunduse ehk mõisa kohta) said alguse 1805. a. rahutused "abiteo" tegemise vastu. Siin toimus 1858. aasta juulis üks suuremaid talupoegade vastuhakke Eestimaa kubermangus). Siin toimusid ka Vabadussõja ajal ägedad lahingud. Prümli küla maadelt on leitud pronksiaja kivikirstkalmude rühm.

Prümli külas tegutses aastast 1869 keelpillikvartett - 2 viiulit, vioola ja tsello. Kvartett tegutses 1906 aastani.  Jõgisoo küla keskel asuvad korrusmajad on ehitatud nõukogude ajal tollase kolhoosi poolt oma tööliste majutamiseks. Jõgisoo külas on hulgaliselt endiseid kolhoosi tootmishooneid. Osades toimub tegevus tänaseni, kuid paljud neist on lagunemas.

Jõgisoo küla on rikas arheoloogiamälestiste poolest. Külas on 11 kultusekivi ja 8 kivikalmet.

Küla paiknemine

Jõgisoo küla paikneb suuresti valla keskel Ambla alevikust lääne poole, piirnedes Ambla vallast Raka, Kurisoo, Roosna, Rava ja Reinevere küladega. Ühist piiri on on veel ka Tapa valla Räsna külaga. Küla läbib Ambla-Tamsalu maantee.

MIDA VAADATA

Vanaveski järv

Jõgisoo külas  asub 3,4 ha põhjaallikatest toituv Vanaveski paisjärv uuendati 1985. Vett lisandub ka kagukaldal kõrge kuusiku serval olevatest allikatest, kus mäenõlva kruusasest pinnasest niriseb selge vesi. Tegu on tüüpiliste langeallikatega, mis toituvad oosiliivades ja –kruusades olevast põhjaveest. Järvetaguses metsas näeme kõrge järsunõlvalise vallseljaku ehk oosi kõrval veel ka looklevat soiste kallastega ojasängi, kus vesi voolab vaid veerikkal ajal. Oja algab umbes 300 m ida pool asuvatest ajutistest lätetest ja suubub Vanaveski järve. Veerikkal ajal saabki Jägala lisajõgi, Ambla jõgi alguse siit metsa rüpest, muidu Vanaveski järvest.

T. Luntsi mälestuskivi

Järve kaldal asub mälestuskivi, ning tähistab mitmete Kõrvemaa loodusobjektide, sealhulgas ka Jänijõe uhtlammimetsa avastaja Teet-Julius Luntsu (1902–1941) sünnipaika. Mitmekülgselt arenenud loodushuvilisena avaldas ta loodusteaduslikes väljaannetes üle 70 teadusliku artikli ning brošüüri "Vaatlusi kodukoha loodusest". Osales aktiivselt ÜENÜ Lehtmetsa-Risti osakonna töös ning aitas välja anda ajakirja "Lõke"

Prümli kivi

Prümli kivi on roosakaspunane rabakivirahn. Rahnu pikkus on 5m, Laius, 4,5m kõrgus 2,5 m ja ümbermõõt 16m. Rahnust on eraldunud meetrise läbimõõduga tükk, mis asub rahnu kõrval ja on osaliselt masse vajunud. Kivi pealispinnal esineb lohke-kühme ja lõhesid. Rahnu pikitelg on põhja-lõunasuunaline, küljed on järsud ja lagi viilkatusekujuline.

Roosna mõis

Roosna mõisa, varasema nimega Soonurme, on esmakordselt mainitud 1402, mil mõis anti D. von Gilsenile lääniks. Varasemalt oli mõis kuulunud Curd Sonormele. Võimaik, et mõisnik oli endale nime võtnud just eestikllese kohanime järgi. Kohanimi Roosna on päris hilisemast ajast, millal valitsesid von Rosenid. 17.saj algul süüdistati parun Rosenit riigireetmises ja ta piinati surnuks. Siiski taastas kuningas Gustav Adolf kümme aastat hiljem Rosenite õigused. Roosna mõis oli Rosenite valduses 1525 aastast vahelduva eduga kuni 1765 aastani. Tänaseni on säilinud tervenisti või osaliselt viinavabrik, kuivati. Moonakatemaja, ait ja  rehi. Enne maareformi oli mõisa viimaseks omanikuks Alexis von Baranoff.