3.01.17

Kukevere (Kuckofer)


Elanike arv 47 (seisuga 01.01.2017)
Esmamainimine 1564 a.
Pindala 13 km2

Halduskuuluvus

1866 Kukevere vald
1892 Ambla vald
1945 Jäneda Külanõukogu
1963 Lehtse Külanõukogu
1977 Ambla Külanõukogu
1991 Ambla vald

Küla ajalooline taust

Koosneb kahest ajalooliselt külast – Kukevere ja Säänla (Söndell). 1725 elas külas 70 inimest. 1977 a. liideti Kukevere külaga osa Käravete asula territooriumist. Enne kolhoose olnud Kukevere külas 13 talu, nendest 8 omanikud olid Kirnmannid. Niisamuti oli suurem osa Kukevere elanikest Kirnmannid. Kukeveres tegutses Gustav Kirnmanni juhtimisel sega koor, mis käis ka laulupidudel. Kukeveres tegutses ka Naisselts, mida juhatas Aliide Kirnmann. Jaani ja Karja talu maadel on kaks riikliku kaitse all olevat kivikalmet. Siin töötas kõrtsmikuna kuulus "Prohvet Maltsvet" Juhan Leinberg. Kukevere mail saab alguse Jänijõgi. Arheoloogiamälestistest asuvad külas 3 kivikalmet ja üks muistne asulakoht.

Küla paiknemine

Küla asub valla loodeservas piirnedes Ambla valla Märjandi ja Sääskülaga ja Käravete alevikuga. Küla läbib Jägala-Käravete ehk Piibe maantee.

MIDA VAADATA

Kukevere mõis

Mõisa peahoone pole säilinud. Samal kohal asub tänasel päeval korterelamu. Mõisa viimaseks omanikuks oli Rosalie Rauchardt. Säilinud on mitmed puidust kõrvalhooned ja kuivati, mis on kaunis näide Järvamaa põhjaosale tüüpilisest maakivi ja Kuru lubidolomiidi kooskasutamisest.. Ümber mõisa asus väike park.

Kohtumiskivi

Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline graniitrahn: pikkus 6,3 m, laius 5,8 m (kitsamal otsal 4,6), kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 21 m. Kivim on jämedateraline ja kvartsirikas. Kallakul põhjaküljel on näha laste liulaskmise rada. Rahnu tipus asub looduslikuna näiv lohk läbimõõduga 40–50 cm ja sügavusega 10 cm. Lohus leidub sütt ja tuhka ja sealt väljub väike veevoolurenn. Nii lohu kui ka kogu kivi pind on konarlik ja kaetud samblaga. Ümbruses esineb mitmeid väiksemaid rahnusid. Läheduses on Jänijõe alguse allikad. Rahnu nimetus "Kohtumiskivi" tulevat sellest, et vanasti käinud külanoored rahnu juures kokku saamas. Kivi on kultuurimälestisena riikliku kaitse alla võetud.

Mõisa allee

Piibe maanteelt juhatab teed külla põline mänd. Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel.

MUISTEND

Püha Kuusk (Otsa talu perenaise suust)

Mõned pikad aastad tagasi oli Kukeveres ohaka-aa vana põline kuusk. Selle puu juure viin vanad inimesed igast uudseviljast hiiedele. Seda puud peeti pühaks: ei teda raiutud ega puutunud tasse keegi. Nüid on ta ise maha langenud ja nooremad ei pea temast enam lugu.