RAKA (Racke, Rakkamois)


Esmamainimine 1447
Elanike arv 41 (seisuga 01.01.2017)
Pindala 12 km2

Halduskuuluvus

1866 Raka vald
1892 Ambla vald
1945 Ambla Külanõukogu
1991 Ambla vald

Küla ajalooline taust

Praegune Raka küla territoorium kujunes 1970ndal Raka küla, Saunaküla, Raka asunduse ja Prümli asunduse liitmisel. 1866a. avati Raka küla Uuetoa talu suitsutares külakool. Esimene oma koolimaja koos rehetoaga ehitati samasse 1867. Kahjuks põles see peagi maha. 1874 valmis uus , nüüd juba rehetoata, koolihoone. Kooli ehitamise kulud kattis vald. Ehituse maksumus oli 500 kuni 800 rubla. Raka mõisahärra ei andnud ehituseks sentigi. Käravete mõisahärra parun Wrangell kinkis koolile rehkendamise raamatu, mille hind oli 1 rubla 25 kopikat. Tahvlite ja vihikute asemel kasutati alguses liivakaste, kuhu pulgaga kirjutati. Koolid olid kiriku eestkoste all, milletõttu kasutati peamiselt Uut Testamenti. Ambla kirikuõpetaja Paulsen soovitas aga kasutada Jakobsoni "Kooli lugemise raamatut".

Küla paiknemine

Raka küla piirab lõuna poolt Ambla alevikku. Läänes on külal ühine piir Märjandi külaga, edelas Kurisoo külaga ja idas Jõgisoo külaga. 

MIDA VAADATA

Raka mõis

Raka on üks Järvamaa avanimaid feodaalmõisaid, mida mainiti juba 1447.a. 1613. a ostis tänaseks hävinenud Raka mõisa Nils Baggehufwudt. Sama perekonna valdusesse jäi mõis 200 aastaks. 1816 ostis mõisa parun Hans Wilhelm Rosen. Mõisa viimaseks omanikuks oli Mathilde Albrecht.

Mõisa peahoone pole säilinud. Kohalike sõnul kasutati lagunenud peahoonet nõukogude ajal küttematerjalina. Varemetena on säilinud üksikud kõrvalhooned. Mõisa ümbritsev park on väike. Kunagist saarte ja kanalitega tiiki ümbritseb tänasel päeval tihe puudesalu.

Prümli mõis

1585.a omandus Gerth Mundus Käravet3e vakuse, kuhu kuulus ka Prümli. 1629 omandas mõisa Magnus von Bruemmer, kelle nimest sai ka küla endale eestikeelse nime. Tema lapsed pöörasid vara jagamisel tülli, mille tulemusena mõis eraldati Käravete mõisast. 1859 ostis mõisa Eestimaa rüütelkond, et võimaldada mõisa talumaade müümist. Mõisasüda jäi parun Karl Otto von Stackelbergi pärijate kätte, kes ühendasid selle Rava mõisaga. Mõisa kõrvalhoonetest on alles üksikud varemeis või lagunenud hooned.

Mõisnike surnuaed

1772.a seaduse kohaselt tuli keelati surnuaedade rajamine eluhoonetele lähemale kui 100 sülda (1 vene süld- 2,1 m). See seadus lõpetas kombe matta surnud otse kirikuaeda. Raka külla rajati mõisnike erasurnuaed. Surnuaia suurus on 18x24m. Surnuaed oli piiratud meetrikõrguse raudkiviaiaga, mis on tänaseks suures osas lagunenud. 1960. Aastate alguses olid kõik suruaia hauatähised veel alles ja terved ning hauad rüvetamata. Tänaseks on aardeotsijad hauad lahti kaevanud ja minema on veetud ka suurem osa hauatähiseid. Säilinud on üks rõngasrist ja Ella Albrechti hauatähis. Pale sõda peitsid metsavennad surnuaia müüri kivide vahele relvi ja laskemoona. Sealt on leitud kergekuulipilduja ja hulgaliselt padruneid.

Lillelehe puukool

Raka külas asub Lillelehe puukool. Lisaks taimede müügile tegeletakse kohapeal ka käsitöö ja toiduvalmistamisega. Puukoolis on ka liigirohke park. Puukool on tuntud ka väljaspool valla piire.