RAVA (Rawaküll)

 

Esmamainimine 1554
Elanike arv 26 (seisuga 01.01.2017)
Pindala 17 km2

Halduskuuluvus

1866 Rava vald
1892 Ambla vald
1945 Ambla Külanõukogu
1991 Ambla vald

Küla ajalooline taust

1554.a ostis Rava küla Robert Fricks. Juba uute omanike käe all hakati külasse mõisa ehitama 17. Sai algul. 17.sai lõpul sai Rava külast Rava mõis ja Väike-Ahula küla nimetati ümber Rava külaks. 1970 aastal liideti Rava külaga Vistla küla ja Rava asundus.

1869.a avati Prümlis Heidemetsa vallakool, mis sai Rava algkooli eelkäijaks. Koolihoone ehituseks kinkis Rava mõisnik 1874.a 300 palki, 400 latti ja 15 tündrit lupja koguväärtusega 256 rubla. Valla kulud olid sealjuures 839 rubla. 1897 eitatakse uus koolimaja. 1919 viidi kool üle mõisa härrastemajja ja muudeti 4-klassiliseks. Kool oli ka seltsielu keskus. Siin käisid ümbruskonna noored Paul Korkmanni juhendamisel laulu ja tantsu harjutamas. 1921.a korraldatud peo sissetulek läks raamatukogu asutamiseks. Raamatukogu asukohaks sai samuti Rava koolimaja. 1926 muudeti kool 6-klassiliseks. Kool suleti 1971. Rava mõisas asus 1918a. tööle esimene iseseisvusaegne metskond Eestis.  Rava tammik võeti kaitse alla 1936a. olles Eesti Looduskaitse Registri esimene sissekanne. Seega võib öelda, et Rava tammik on Eesti esimene looduskaitsealune objekt.

Küla paiknemine

Rava küla on Ambla valla kõige lõunapoolsem küla piirnedes Kurisoo, Jõgisoo ja Roosna küladega. Külakeskusest on Amblasse 11 km, Aravetele 7 km ja Käravetele 13 km.

MIDA VAADATA

Rava mõis

Rava mõisa omandas 1797.a 45000 hõberubla eest von Stackelbergide aadliperekond. Nende kätte jäi mõis kuni riigistamiseni 1919.a  Viimaseks mõisahärraks oli parun Karl Wilhelm Ernst Stackelberg. 19. Saj II poolel valminud mõisahoone on küla keskel asuv  asuv ühekorruseline kõrge maakivist soklikorrusega paekiviehitis, akende sillused saetud lubjakivist, veranda nurgad ja trepi tugimüür valgest lubjakivist. Mõisas on säilinud ajaloolised kahhelahjud. Ka majandushoonete juures on sama materjalikasutus. Tänaseni on säilinud enamuses 19. Saj lõpul  ehitatud mõisa kõrvalhoonetest asuvad tihedas grupis koos lauda või talliga ja piki maanteed.  Hoonetekompleksi ümbritsev park läheb teisel pool veehoidlat üle Rava tammikuna tuntud metsapargiks (parkmetsaks). Mõisast eemal põllul asub hollandi-tüüpi tuulik.

Rava tammik

Rava tammiku maastikukaitseala sai alguse Rava tammede kaitse alla võtmisest 1936. aastal eesmärgiga kaitsta ja säilitada liigirikast tamme-segapuistut. Sellest sai Eesti looduskaitseregistri esimene sissekanne. 1935.a kavatsenud vallavalitsus rahapuudusel kooli krundilt taimed ära müüa. Juba tulnud parketivabriku praaker puid ka langetama. Koheselt informeeriti kohalike poolt vabariikliku looduskaitseinspektorit dr. Gustav Vilbastet, kes käskis raie koheselt seisma panna. Käsust informeeriti ka konstaablit, kes praakeri tegevuse peatas. Sellel mõisa vastas teisel pool veehoidlat oleval 22 ha suurusel puisniidul kasvab 92 põlist tamme, 16 suurt lehist ja üks vähemalt 250-aastane mänd. Tammedest on silmapaistvaim nn Kanneltamm, mis oma kahe võimsa tüveharuga hiidkannelt meenutab. Veel 1930ndatel aastatel olid puude vahel säilinud mõisa ajast teerajad. Puisniidul kasvab mitmeid käpalisi, nagu kaunis kuldking, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaskollane sõrmkäpp, baltisõrmkäpp, pruunikas peasjuur, suur käopõll, ja kahelehine käokeel. Oletatakse, et tammik on jäänuk endisest hiiesalust, mida mõisaajal on juurdeistutamisega täiendatud. Rava järve rand on Ambla valla populaarseim ujumiskoht, kus toimuvad ka erinevad üritused. Samuti leiab inimeste hulgas aktiivset kasutamist Rava tammikusse RMK poolt rajatud puhkekoht.

Ussimäe kultuurihoiuala

Kultuurihoiualal asuvad Ambla valla kõige paremini säilinud lubjaahi ja lubjaahju juurde kuuluv paemurd. 2012.aastal taastati 1903 aastal ehitatud lubjaahju küttekolle. Ussimägi oli oma nime saanud ühe pärimuse järgi sellest, et põldude keskel asuval künkal nähti palju usse-madusid. See puistaimestikuga küngas oli ainuke sobiv koht ümbruskonnas, kus said ussid (tegelikult maod – rästikud ja nastikud) talvituda. Seepärast oli kevadel soojade ilmadega peale talveunest ärkamist seal näha palju madusid (usse). Teise pärimuse kohaselt oli sellel küllalt kõrgel künkal elanud ussikuningas, et sealt kõrgelt oleks hea vaadata ja ülevaadet saada oma alamate tegevusest.

RAVA meierei

Paikneb Ravat läbiva maantee ääres, Aravete poolt tulles vasakut kätt. Tegemist on algselt mõisa abihoonega, mis 1930. Omandati 500 krooni eest Aravete Piimaühingu poolt ja  kohandati koorejaamaks. Koorejaama ajal asetsesid põhikorrusel traditsiooniliselt tööstusruumid ja katusekorrusel eluruumid. Koorejaam lõpetas tegevuse 1963. Hiljem on põhikorrusel tegutsenud kauplus, mille müügiruumil vastavalt sekundaarne siseviimistlus. Kaupluse kõrvalruumis, omaaegses piima vastuvõturuumis hoone vasakus otsas on aga säilinud ruumi kahte tasandisse jagav betoonplatvorm. Hoone ristkülikulise põhiplaaniga poolteisekorruseline viilkatusega põhikorpusega  liitub tagaküljel ilmselt sekundaarne pultkatusega katlaruum ja parempoolsel otsal trepikoda. Mõlemal katusetahul suur viilkatusega uuk. Ehitise hooldusaste ja üldseisukord jätab soovida.