REINEVERE

 

Esmamainimine 1220
Elanike arv 61 (seisuga 01.01.2017)
Pindala 27 km2

Halduskuuluvus

Albu mõis
Koigi mõis
1866 Koigi-Aru vald
1892 Nõmmküla vald
1939 Ambla vald
1945 Roosna külanõukogu
1954 Ambla külanõukogu
1991 Ambla vald

Küla ajalooline taust

Praeguse Reinevere küla territoorium on kujunenud osalise Roosna asunduse, Loodevälja küla, Koigi küla ja Koigi asunduse liitmisel. Reinevere küla on leidnud ajaloos päris palju käsitlemist. Mitmeid korda viibis siin külas kroonik Läti Henrik, kelle teostest võib leida vastavaid viiteid.  16. Saj lõpul läänistas Rootsi kuningas Koigi küla (Koyke, Korbekyll) määramata ajaks Stephan Szortile. 17. saj algul omandas mõisa Adam Schrappffer.

Kuna Eestimaal oli kaks Koigi nimelist mõisa ja küla, siis segaduste vältimiseks otsustati Tartu maantee ääres asuvale Koigile jätta sama nimi ja Ambla valla Koigile anda tagasi tema ajalooline nimi – Reinevere.

1848.a tegutses Koigi vallakool 18 õpilasega. Mitmetes taludes tegutsenud kool leidis oma kindla koha 1869a. , kui mõisnik Kursell lasi ehitada uue koolimaja. 1901 õppis Koigi vallakoolis 41 õpilast. 1909 muudeti vallakool 2-kl. ministeeriumikooliks. Seoses selle muudatusega ehitati 1911.a uus koolimaja Koigi –Tapa teeristile. Krundi kinkis koolile kaupmees Kuulmann. 1915.a õppis koolis 104 õpilast. 1918 aasast tegutses kool kuueklassilisena. Koigi 4.-klassiline algkool likvideeriti 1969. aastal. Talude kollektiviseerimise perioodil kuulu Reinevere küla algul kolhoosi "Koit" alla, mis hiljem liideti Ambla kolhoosi, mis omakorda ühendati Aravete majandiga.

Küla paiknemine

Reinevere küla asub Ambla valla idaservas piirnedes Roosna ja Jõgisoo küladega. Küla läbib suurematest teedest Ambla –Tamsalu maantee. Läänepiiriks on Kuru-Roosna kruusatee. Otsetee viib ka Tapale.

MIDA VAADATA

Koigi mõis

Koigi mõisa viimane omanik oli parun Hermann Ungern - Sternberg. Tegemist oli vana aadliperekonnaga, kes said vabahärra tiitli Rootsi kuningana Kristiinalt juba 1653.a Uhkest mõisakompleksist on tänaseni säilinud Tall, laudad, veski, viinavabrik ja aednikumaja. Peahoone on hävinenud. Ümber endise mõisapargi jookseb munakivitee.

Tõrevere mägi

Reinevere küla põhjapiiril Reinevere – Tapa maanteest 0,4 km läänepool asuv 136 m kõrgune Tõrevere mägi on Järvamaa kõrgeim punkt. Mäelt avaneb ilus vaade Tapa valla Karkuse külale. Mäe otsas asuvad 1961.a rajatud endine nõukogude sõjaväe raketibaasi varemed. Autonoomsel baasil oli õigus otsustada nõukogude õhuruumi tunginud vaenulike lennukite allatulistamise üle. Seetõttu oli tegemist äärmiselt salastatud keskusega ja Järvamaa kaartitel tollal seda mäge ei leidunud. 

Kaitseliidu Ambla kompanii lasketiir

Endisest lasketiirust on säilinud 200 m pikkune ja 10 m laiune ida-lääne suunaline laskerada. Laskeraja idapoolses otsas asub mitme meetri kõrgune vall. Näha on ka kohtunike hoone vundament.

Kaitseliidu organiseerimisele Järvamaal pandi vastava ringkirjaga alus 18. Detsembri 1924. Esimeseks juhiks määrati rahvaväe ülem kapten Heinrich Oidermann. Lasketiirus viidi läbi Ambla kompanii karikavõistlusi. Lasta tuli püsti, põlvedel ja lamades.

Meierei

Reineveres asuvast vanast lagunenud meiereisse on rajatud hubane kohvik „Koorejaam".