ROOSNA
 

Esmamainimine 1429
Elanike arv 98 (seisuga 01.01.2017)      
Pindala 17 km2

Halduskuuluvus

1866 Roosna vald
1892 Nõmmküla vald
1939 Ambla vald
1945 Roosna Külanõukogu
1954 Ambla Külanõukogu
1991 Ambla vald

Küla ajalooline taust

Roosna külanimena esmamainimine toimus 1978.a., siis kui Ambla TSN TK otsustas liita Tammiku küla, Kaarevere küla ning Lüsingu asunduse ja Liivaku asunduse üheks külaks. Uue küla nimeks sai Aravete kolhoosi kohaliku Roosna osakonna nimi – Roosna küla. Tammiku ja Kaarevere külade nimed on väga vanad külanimed. Eestimaa 1725-1726.a. adramaarevisjonis nimetati neid külasid Tammick ja Karefer. 1796.a. Mellini kaardil on nende külade nimekuju Tamiko ja Karever.

Tammiku (praegu Roosna) küla on üks Järvamaa vanimaid külasid. Küla keskel Uustalu talu maadel asub riikliku kaitse alla võetud II-III a.t. e.m.a. pärit muinasasulakoht - Tammiku muinasasulakoht. Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, siin külas on püsiasustus olnud pidevalt umbes 5000 aasta jooksul. Pärimuse kohaselt sai küla oma nime külas asunud vesiveski tammidest. Uustalu talu maadel asuvad XIII sajandist pärinev muistse vesiveski koht ning veski tarbeks vee paisutamiseks XIII sajandil rajatud 250 m pikkune Suur tamm ja 110 m pikkune Väike tamm. Tammiku ja Kaarevere külades kokku elas enne viimast Maailmasõda üle kolmesaja inimese ning külakogukonnas kees aktiivne seltsielu. Tegutsesid Tammiku-Kaarevere Perenaiste Selts, Tammiku-Kaarevere Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Tammiku-Kaarevere Kontrollühisus, Noorsoo Edendamise Selts (juht Artur Lemming), näitering ja muusikaring (mõlemal juhiks A. Lemming), masinatarvitajate ühing, turbaühing, Ambla Piimaühingu koorejaam, jne. Peale seda, kui 1927.aastal valmis ühiskondlikus korras ehitatud Tammiku-Kaarevere Vabatahtliku Tuletõrjeühingu seltsimaja, muutus seltsielu veelgi aktiivsemaks. Seltsimajja kolisid kõik huviringid ning kauplus ja raamatukogu.

Tammiku küla esimene kauplus avati 1886.aastal Uustalu talus peremees Jüri Lemmingu poolt selleks tarbeks ehitatud majas (talupere ise elas vanas rehemajas).

Tammiku külas avati Roosna mõisniku eestvedamisel 1840.aastal esimene kool – Roosna 4.kl algkool. Esimene koolihoone oli puidust koosehitis rehetoa ja rehealusega (see hävis tulekahjus umbes 1860.aastal). Ka järgmine hoone oli tehtud puidust koosehitisena rehetoa ja rehealusega ning hävis tulekahjus umbes 1880.a. Roosna algkooli viimane paekivist ehitatud hoone valmis 5.oktoobriks 1896.a. Roosna algkooli esimene õpetaja oli J.Mühling (aastail 1840-1852). Kõige kauem oli koolmeistriks Aleksander Greenberg (aastail 1892-1936). Roosna algkooli juhataja A.Greenberg oli ka Nõmküla vallas ja Amblas tuntud seltskonnaelust osavõtja. Amblas ja Roosnas ei leidunud seltsi ega ühingut, kelle asutajate hulgas ei oleks ka A. Greenbergi nimi.

1892.aastal asus Kaarevere külasse elama tulevase kunstniku, August Roosilehe, pere. 1890-ndail aastail õppis August Roosileht Roosna algkoolis. Roosna algkool likvideeriti 11.novembril 1968.a 1948.aastal asutati Tammiku külas kolhoos "Tasuja" ja Kaarevere külas kolhoos "Ühistee". 1950/51.a. liitusid need Raval asutatud kolhoosiga ning ühiseks nimeks sai kolhoos "Säde".

Roosna küla maadel lõppes ka Teises Maailmasõjas vapralt Nõukogude Punaarmee vastu võidelnud Eesti vabatahtlikest moodustatud legendaarse pataljoni „Narva" sõjatee. Peale 21.septembril 1944.a. toimunut Porkuni lahingut taganesid pataljon „Narva" ning Eesti piirikaitserügementide ja politseipataljonide väikesed rühmad lääne suunas. Osa pataljon „Narva" võitlejad taganesid Vajangule ja sealt edasi Liivakusse. Sealt mindi mööda Liivaku teed pidi ca kilomeeter lääne suunas ja pöörati paremale Kaarevere heinamaade teele. (See tee viib metsas asuva Lukussaare mäe juurde.) 22.septembri öösel pommitasid Punaarmee lennukid Kaarevere heinamaade teel liikuvat pataljon "Narva" voori. Selle tunnistajaks on Mõisaaseme maaüksuse metsas 26 hästisäilinud pommiauku. 22.septembriks 1944.a. oli Lukusaare mäe ümbrusesse kogunenud Narva piirkonnast taganenud Saksa armees erinevates eesti väeüksustes teeninud umbes 500 sõjameest. See grupeering piirati Punaarmee poolt ümber ning suur osa grupeeringu sõduritest langes vangi. Vangi langes ka pataljon "Narva" viimane ülem – ülemleitnant Ando Ruus. Sellega lõppes pataljon "Narva" võitlustee ning ühtlasi oli see ka viimaseks Eesti vägede organiseeritud vastuhaku katseks. Ülemleitnant Ando Ruus on ainuke eestlane, kellele on annetatud tema lahinguväljal osutatud korduvate vaprustegude ja oma pataljoni otsustava juhtimise eest autasu "Saksa Rist Kullas".

Küla paiknemine

Roosna küla asub valla kagu osas piirnedes Reinevere, Jõgisoo ja Rava küladega.

Roosna küla pikkus on 6,2 km. Küla läbib Jootme - Koeru maantee. Kaugus vallakeskusest Amblast 11 km ja maakonnakeskusest Paidest 56 km.

MIDA VAADATA

Roosna Laikivi

Roosna küla endise Otsa talu maal metsas, maanteest paarikümne meetri kaugusel asuv helehall graniitgneissrahn ehk Roosna Laikivi, mis sisaldab granaate ja kvartsisooni. Selle mõõtmed: pikkus 7,5 m, laius 6,5 m, kõrgus 2,2 m ja ümbermõõt 25,7 m. Rahnul on ida-läänesuunaline pikitelg. Ida- ja läänekülg on püstised, ainult põhja poolt saab kivile kergesti ronida. Rahnu lagi on konarlik, väikeste lohkude ja kühmudega, osalt mullaga kaetud.

Tammiku Kultuurihoiuala

Roosna külas asub Eesti esimene kultuurihoiuala - Tammiku kultuurihoiuala. Uustalu talu maadel asuv kultuurihoiuala asutati 31.märtsil 2008.a. Kultuurihoiualal asuvad Tammiku püha allikas, 26 Tammiku küla linaleoauku (Kõrval asuval Muraka kinnistul asub 26 Kaarevere küla linaleoauku. Nii palju hästisäilinud linaleoauke ühes kohas on Eestis ainukordne.), Linaleotee, Tammiku oja, 1880.aastast pärit talu piirikivid ja XIII sajandil kasutusel olnud kruusavõtukoht.

Liivaku männid.

Endises Liivaku asunduses kasvavad kaks umbes kolmesaja aasta vanust mändi. Enne teist Maailmasõda kasvasid seal veel viis mändi ja 1936.aastal oli mändide all veel alles ka suur paekivist rist. Rahvapärimuses on mändide kohta erinevaid lugusid. Esimene neist räägib sellest, et Liivi sõja ajal oli Liivaku põldudel olnud suured lahingud, kus lahingutes langes viis eesti väepealikku., kes maeti kõrgendikule, kelle mälestuseks istutati sinna männid. Teise loo kohaselt olevat Põhjasõja ajal siinkandis langenud viis kõrget sõjaväelast (kindralit) ja nad maeti lahinguvälja lähedusse ning hauale istutati männid ja pandi suur paekivist rist. Kolmas lugu räägib kokkupõrkest kahe pulmarongi vahel, kus noorpaarid hukk said ja kelle mälestuseks  puud istutati. Polegi tähtis, milline neist lugudest on tõene, vaid see, et külarahvas on kogu aeg neid puid pühadeks pidanud ja nende eest igati hoolitsenud.

Sepamäe aedõunapuu.

Eesti jämedaim aedõunapuu, mille ümbermõõt 3,60 m,  kasvab endise Tammiku küla sepa, endise Sepamäe talu, aias. Nende perest oli vähemalt kolme põlvkonna esindajad küla sepaks.

Roosna meierei

Hoone ehitati 1955.a kaupluseks, 1966. a pärast vana koorejaama mahapõlemist hakkas tööle koorejaamana (ilmselt pärineb katlaruum sellest ajast). Alates 1980. aastatest täidab elamu otstarvet. Ristkülikulise põhiplaaniga poolteisekorruseline viilkatusega hoone, paremale otsale lisatud madal pultkatusega katlaruum. Viimast eraldab põhikorpusest tulemüür. Põhikorpuse mõlemal katusetahul lai pultkatusega uuk.