3.01.17

Sääsküla küla (Seästküll)

Külavanem
Meelis Kaseväli
+372 5649 8152
meelis.kasevali@gmail.com
 

Esmamainimine 1564a.
Elanike arv 82 (seisuga 01.01.2017) 33 majapidamist
Pindala 17 km2

Halduskuuluvus

1564 Albu mõis
1866 Albu vald
1950 Aravete Külanõukogu
1963 Albu Külanõukogu
1977 Ambla Külanõukogu
1990 Ambla vald

Küla ajalooline taust

Sääsküla küla territooriumil teostatud kaevamistel on leitud inimasustuse jälgi juba II aastatuhandest eKr. Ajalooliselt on Lohala ja Sääsküla küla seotud Albu piirkonnaga. Albu (Alp) ordumõis (mainitud juba aastal 1218) oli nii rahvaarvult kui ka põllumaa suuruselt Järvamaa suurimaid ja vanimaid mõisaid, kuhu kuulusid ka Lohala küla (Loall) ja Sääsküla (Seästküll). Praegune Sääsküla on tekkinud kolme ajaloolise küla – Lohala, Sääsküla ja Aniste küla liitmisel ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel 1977. aastal.. 2003 a. Anti külale Järvamaa aasta küla nimetus. Sääsküla külal on oma lipp, vapp, tunnuslaul ning arengukava. Sääsküla Külaselts on välja andnud küla ajalugu tutvustavad trükised "Lohala küla perede lood" (2006) ja "Sääküla oja kallastel" (2009).

Küla paiknemine

Sääsküla küla asub Järvamaal Ambla ja Albu valla piiril, kulgedes 4 km pikkuselt ahelkülana kahel pool Aravete-Albu riigimaanteed. Kuigi küla asub Ambla valla maadel, on tema lähimaks suurimaks asulaks hoopis Albu. Lohala, Sääsküla ja Aniste küla on ajalooliselt kuulunud Albu valla ja Järva-Madise kihelkonna koosseisu. Küla piirneb Ambla vallas Aravete aleviku ja Mägise, Kurisoo, Märjandi ja Kukevere küladega.

MIDA VAADATA

Külatee

2007. aastal korraldatud pärandkultuuri inventuuri tulemusena selgus, et Ambla vallas on säilinud ligi 40 rehielamut, suur osa neist (10) Sääskülas: Kalamäe, Kuke, Vana-Hansu, Sinika, Lepiku, Arulepiku, Andrese, Taneli, Lepa, Pajuaugu. Seetõttu on kogu küla tervikuna üks suur vaatamisväärsus oma hoolitsetud väljanägemisega, kuhu igal aastal lisandub midagi uut.  Tee ääres asuvad lipuplats, teadete tahvel, kunstnik Ebe Trambergi joonistatud külakaart, kauguste määraja ja külarahva ühistööna valminud üle Sääküla oja viiv Ilmi sild .  Tee ääres tervitab läbisõitjaid Taavi Pirki 2009a. valminud puuskulptuur "Sääsküla perepuu".

Külaplats

Külas on olemas lastemänguväljak, suvine külamaja ja peoplats. Külaseltsil on 5 traditsioonilist üritust (jõulupidu, jaanipäev, kevade tervitamine, vastlapäev, talgupäev). Kord kolme aasta jooksul toimub külakokkutulek. Külaplatsil on suviste kontsertidega üles astunud mitmed tuntud Eesti artistid. Toimunud on ka erinevad teatrietendused.

Preediku järv

Pätsiniidu soost alguse saav Sääsküla oja paisutamise tulemusena on moodustunud 6,5 ha suurune Preediku tehisjärv, mis valmis 1977, kus on võimalik ujuda ja mis on tuntud kalapüügi koht. Järve keskel on saar, millele selle valmimise järgselt ehitati saun, kuid mida kordagi ei kasutatud. Järve baasil ehitati kohaliku põllu niisutamiseks maakonna moodsaim vihmutusseade "Fregatt". See oli omapärane karuselle, kus mitmekümne meetristest sektsioonidest oli kokku monteeritud paari meetri kõrgusel asuv ligi poole kilomeetri pikkune torustik, mis tiirles ümber keskel asuva hüdrandi. Selle ringi pindala moodustas ligemale 70 hektarit. Künklik maastik tekitas süsteemis aga pidevaid tõrkeid.

Niisutuskraav

1846.a otsustas Albu mõisnik von Toll Sääsküla ojast Kleesme talu alt oma Albu põldude niisutamiseks kaevata niisutuskraavi. Töö läks eeldatust kallimaks ja võttis ka rohkem aega. Ometigi avati kraav pidulikult kogu kohaliku koorekihi osavõtul 1847.a. Kui avamisel avati pais ja kogu rahvas ootas mühisevat vett, siis ootuseks see jäigi, sest veesurve oli nii väike, et kraavi lõppu vesi ei jõudnudki. Kraav on osaliselt tänagi looduses märgata.

Sääsküla koolimaja

1851. eraldas Albu mõisnik talu Sääskülas eesmärgiga pakkuda lastele kooliõpetust. Õpetajana alustas Jaan Treude. 1867.a alustati uue koolimaja ehitamist. Palgid olid mõisa poolt ja muu materjal ja töö valla poolt. Maja hinnaks kujunes 663 rubla. Õppeaeg oli koolis 15. oktoobrist kuni 15 . aprillini. Lisaks kirjutamisele ja lugemisele õpetati veel ka aritmeetikat, geograafiat, ajalugu ja vene keelt. Sääskülas asunud külakoolis sai 1886a. tulevane rahvakirjanik A. H. Tammsaare oma esimesed koolitarkused. 29. Mail 1893 põles koolimaja koos sisustusega maani maha. Õppetööd jätkati Andrese talus. 1895 alustati uue maja ehitamisega. Maja valmis 1896 .a kevadeks. 1920.a natsionaliseeriti Albu mõis ja sinna asutati algselt 2- klassiline kool. Veel samal aastal tehti kool 6- klassiliseks ja 1921 koliti sinna üle ka Sääsküla kool. 1920 a. toetas Aravete Piimandusühistu kooli 500 margaga. 1921.a toetas ühistu kooli juba 1000 margaga. Koolimajast sai Albu valla vaestemaja. Nõukogude perioodil oli maja kohalike põllumajandusettevõtete käes. Siin asus mingil perioodil tibula. Sovhoosi ajal ehitati maja umber 4 korteriga elamuks.

Aniste krossirada

Aniste vesiveski

7.05.15

Sääsküla: esimene turvaline küla Järvamaal?


23. aprillil toimus Arulepiku külamajas, Sääsküla külas turvalisuse arutelu. See oli esimene omataoline kokkusaamine Järvamaal, mille peamiseks eesmärgiks arutada ning otsida lahendusi külaelanike turvalisust puudutavatele probleemidele. Hea meel on selle üle, et kokkusaamisele olid tulnud pooled ligi 80 küla elanikust, mis annab alust arvata, et kaardistatud probleemid kajastavad reaalset turvalisuse olukorda.

Sääsküla elanike turvalisust puudutavas arutelus toodi välja järgmised probleemid:
• piirkonnapolitseiniku nähtavus külas
• külalisvargad ja mida külarahvas nende eemale hoidmiseks ise saab ära teha
• kiirust ületavad sõidukid külas
• kodude tuleohutus
• politseipatrulli kiire kohale jõudmine
• hulkuvad koerad

Probleemidele lahendusi pakkudes leidis külarahvas, et nii mõneski küsimuses saavad nad ise panustada, et olukorra muutmiseks midagi ära teha. Lahendustena pakuti välja, et piirkonnapolitseinik võiks teatud regulaarsusega käia külaelanikega kohtumas ja küla infotahvlil peaks olema piirkonnapolitseiniku kontaktandmed. Kahtlemata on tegemist asjalike ja teostatavate lahendustega, millega tuleb esimesel võimalusel alustada.

Külalisvaraste eemale hoidmiseks tehti ettepanek asutada naabrivalvesektor, parandada valgustust ja hoida väärtuslikum vara võõraste pilkude eest paremini kaitstuna. Ühtlasi on lootust, et küla saab endale peagi ka ühe abipolitseiniku.

Külas kiirust ületavate sõidukite ohjamiseks tehti ettepanek parandada kiiruspiirangute tähistust. Samas oodatakse politseipoolset pistelist kontrolli. Kodude tuleohutuse parandamiseks tuleks tagada, et kütekolded on terved ja hooldatud, suitsu- ja vinguandurid paigaldatud ning elektriseadmed tuleks võtta voolvõrgust välja kui kodust ära minnakse.

Väljakutsele reageerinud operatiivsõidukitel aitaks abivajajateni hõlpsamalt jõuda viidad talude nimedega. Loomulikult aitaks esialgse politseilise nõuga aidata külas elav abipolitseinik. Hulkuvate koerte probleemi juures leiti, et tuleb välistada koerte lahti pääsemine, loomaomanikega suhelda ja hulkuvatest loomadest sotsiaalmeedias teada anda.

Piirkonnapolitseinikuna tänan kõiki, kes aktiivselt arutelus osalesid: külaelanikud, ametnikud Järvamaa päästepiirkonnast, naabrivalvesektori esindaja ja Paide politseijaoskonna esindajad.

Mati Seire
piirkonnapolitseinik
517 8589
mati.seire@politsei.ee