Amblas näeb kaugele üle piiri


Teile, kes te militaarrajatiste vastu huvi tunnete ning nõuka–aja nostalgiat hinges kannate, kõlab nüüd parim soovitus – tulge Ambla maile kolama! Siit leiate mõndagi imestamist väärivat sellest, mis varemalt Nõukogude armeele kuulunud. Pole ka ime, sest nõukogude okupatsiooni aastail sõjaväelinnaks muudetud Tapa asub Amblast vaid mõne kiviviske kaugusel.
Nii võib Amblast Tamsalu suunas sõites leida Kuru metsa vahele peidetud tõelise salaasustuse. Endisest sõjaväelinnakust on praegugi alles tohutud maa–alused laod, angaarid, õppeväljakud, kasarmud – oskaks keegi neile vaid rakendust leida. Isegi asfaldist teelint vonkleb hoonete vahel tänini.

Reinevere ja Karkuse küla ehk siis Järvamaa ja Lääne–Virumaa piiril asub järgmine huviväärsus. Selleks on Reinevere – Tapa maanteest 0,4 km lääne pool asuv 136 meetri kõrgune Tõrevere mägi, mis on ühtlasi Järvamaa kõrgeim punkt. Vaat selle mäe otsast näeb tõesti juba kaugele, pealegi veel üle maakonna piiri.

Huvitavaks ei tee Tõrevere mäge siiski üksnes kõrgus, vaid rohkem veel salapära, mis tolle tipu ümber ligi pool sajandit lasus. Nii ei teadnud samas mäe jalamil elanud inimesedki, et tegu on Järvamaa kõrgeima punktiga, kuna mäele polnudki neil asja: nimelt seisis sinna viival teeotsal ees valveputka sõduritega, kust mööda ei saanud keegi, isegi kariloomad mitte.

Põhjuseks see, et mäetipus asus raketibaas, mille tarvis olid mäe külgedesse ehitatud hiiglaslikud angaarid. Nii tulebki nüüd mäel kõndides olla ettevaatlik, sest selle laele avanevad ventilatsiooniavad ja šahtid võivad kukutada hooletu jalutaja läbi kolme korruse mäe sisemusse.

Ambla kandi salapära pole seotud üksnes sõjaliste ehitistega. Aravete – Rava maantee lähedal asub väike omapärane karstiala – Pätsiniidu paekärgastik. Siinsed sügavad paepraod «neelasid» kord kolhoosiajal ühismajandi mullika: karjast kaduma jäänud loom leiti nädalaid hiljem jalgupidi Pätsiniidu paelõhesse kiilunu ning surnuna.

Nii Lüsingul kui Aravete ümbruses sulisevad tõelised salaveed ehk nii nagu kohanimigi viitab, «arad veed». Seda eriti lumesulamise ja paduvihmade aegu. Nii näiteks kaob pinnaseveest tekkiv oja kolinal Lüsingul paekoore alla ja voolab peidetuna ligi kaks kilomeetrit, enne kui Roosna Vanaveski järve lähedal uuesti päevavalgele tuleb.

Ambla vallast leiab veel iidse Rava tammiku, mitmeid uhkeid mõisaid, Aravete külamuuseumi, Ambla aleviku koos skulptor Starkopfi loodud Vabadussõja mälestussamba, kirikumõisa ja 1893. aastal õnnistatud vallamajaga. Kõik need huviväärsused kõrguvad Pandivere paesel kuplil.


Kaarel Aluoja / JIP 2007